Suurim erinevus raudteel paigaldatud kraanade ja rehvi tüüpi kraanade vahel on see, et rööbastel paigaldatud konteinerkraanad on kasutatud kindlaksmääratud kohtades. Neil on vastupidavus ja madal hooldus, kuid nende puudused on madal liikuvus; kuigi rehvitõstukiga pukk-kraanade hoolduskulud on suured, saab neid kasutada teataval määral liikumisel, paindlikkus on kõrgem kui rööbastee tüüp.

Rehvi-tüüpi kraanad on nooletõstukid, mis kasutavad jalgrattaga rehvi tüüpi šassii. See koosneb kahest osast: ülemine ja alumine osa. Auto ülemine osa on varustatud noolega, tõstemehhanismiga, ajamõõtemehhanismiga, vastukaalu ja pöördlauaga jne; alumine osa on tugi- ja käiguosad. Pöörlemisrõngaid kasutatakse ülemise ja alumise autode ühendamiseks. Tõstmisel on üldiselt vajalik jalgade langetamine, laagripinna tõstmine ja kraana hooldamise tagamiseks füsiāla varustamine. Selle šassi kujul on rehvitüüpi kraanad jagatud kahte tüüpi: rehvikraanad ja autokraanad. Esimene võtab spetsiaalse šassii, keha on lühike ja operatsioon liigub paindlikult; viimane tõsteseade paigaldatakse sõiduki šassiile, keha on pikem. Sellel on veoauto juhitavus ja seda saab kiiresti üle kanda eraldi või koos autodega

Raudteele paigaldatud konveierraamiga tõstukitel on põhiliselt järgmised omadused: madalam tõstukiirus ja kõrgem käru liikumiskiirus; käru jooksukiirust saab määrata vastavalt silla laiusele ja mõlema otsa kaugusele; kui läbilaskevõime ületab 40 m, on ostukorvi kiire tööprotsess suured. Kahe uksekäigu erineva liikumistakistuse tõttu tekib nihe. Sel eesmärgil on seadistatud sünkroniseerimisseade, et säilitada elektrilise juhtimissüsteemi kaudu mõlema poole pöörlemiskiiruste sünkroniseerimine. Kõrgemate kasutusnõuete täitmiseks kasutatakse elektriajamiga juhtimissüsteemi türistori alalisvoolu või vahelduvvoolu kiiruse juhtseadise juhtimissüsteemi, et saavutada parema kiiruse juhtimise ja juhtimise tõhusust.